Albert Kivikas "Jaanipäev"

1) Peremehe/perenaise ootused, väärtused, kohustused jne.
2)Milliseid sarnasusi/erinevusi leiad peresuhetes võrreldes tänapäevaga?
3)Kuivõrd ühiskondlikud muutused mõjutavad perekondlikke suhteid?

1) Peremehe kohustus oli kaitsta oma pere au ja uhkust, see tähendab järelkasv pidi riietuma poeriietesse, mitte oma enda villastesse riietesse ning pojad pidid käima ülikoolis.
Perenaine oli aga kui ori, teda kiusati ja tehti maha algusest peale (tema ämma ja äi poolt) ja teda ei võetud omaks. Talle heideti ette, et ta on vaid kirikurott, kes elab oma mehe arvelt. Kuigi perenaine aeg-ajalt kahetses Saare tallu tulekut, ei kandnud ta vimma oma mehe vastu - ta andestas kõik. Perenaine oli kogu oma elu teinud talus tööd ning ei saanud erilise armastuse osaliseks. Kuid nüüd, kus ta on suremas, leiab ta, et ta lapsed vajaksid tema kui kogenud ema abi edaspidises elus, olgu see siis õpingutes või milleski muus ning samuti tahab ta n-ö kaitsa lapsi peremehe eest, sest too ei pakuks lastele piisavalt armastust ja hoolt.

2) Arvan, et võrreldes tolle ajaga on kindlasti usaldus ja usk oma järeltulijatesse kasvanud. Tänapäeva noored on iseseisvamad ja suudavad teha mõistlikke otsuseid ilma, et seda nende eest tuleks teha. Nende otsuste seas pean muuseas silmas ka valikuid elu ees, näiteks hariduse vallas - tänapäeval on suhteliselt haruldane nähtus, kus lapsed peavad käima vanemate ette öeldud eluteed pidi. Ülikool ei ole kellelegi kohustuslik ja ma usun et ka vanemad on sellest teadlikud ja austavad oma laste endi vabu valikuid. Rääkides mehe ja naise vahelistest suhetest, siis "naine kui ori" on suhteliselt ajalooline mõiste ning on tänapäeval samuti haruldane. Peres on austus nii mehel kui naisel.
Sarnasustest võib välja tuua näiteks vanemate mõtisklused laste suureks saamisest; see, kuidas nad muretsevad, kas lapsed saavad iseseisvana hakkama jne.

3) Ühiskondlikud muutused võivad päris tugevalt mõjutada pereelu, näiteks kui tol ajal olid käed-jalad tööd täis, siis tänapäeval on olemas igasugused masinad, mis selle töö ise ära teevad.

Henrik Visnapuu A.Kivikase "Jaanipäevast":

1) Visnapuu arusaam teoses peremehe rollist:
Isegi patriarkaalne peremees kuulub sellele ning see peremees toimib vaid selle talu, kui seesuguse, võimul ning volil, pimesi päi, alateadlikult ning karmilt, traditsioonipäraselt ning eksimatult.
Kuid uue ühiskondliku korra ning kultuuriga hakkab ka suur türanniline muhenemine talus. Ta muheneb just temas eneses peituvate talu au traditsioonide pärast; kuid need traditsioonid on oma aja ära eland ning puutudes kokku uute ühiskondlikkude nõuetega viivad need seesmised äraeland jõud talu degenereerumisele, ühtlasi ka sugukonna.
Nagu eelpool öeld, on sarnase mulgi majoraattalu peremees vaid talu volituste kandja, on talu sümbool. Käesolevas romaanis on seda Peet, see kinnine, iseteadlik, auväärt, instinktipäraselt tark eraldet indiviid, kel pole iialgi tarvis teiste nõu ega abi, keda austavad ning kardavad teised, nagu ta talugi; see on tasakaalukas tüüp, karm ja halastamatu nagu talugi, kes toimib alateadlikult, traditsioonipäraselt, ilma et ta oleks omast isikust enesele küsimust teind; see polegi õieti end tunnetand isik.

2) Visnapuu arvamus teosest:
*Ta leiab, et teose ühtlasti nõrkus ja tugevus on see, et romaan keskendub peremehe psühholoogilisele joonele ning tema mõtisklustele, mis jätab mõneti varju romaani teised tegevusliinid.
*Toob välja ka selle, et asunikke kirjeldav osa on liiga detailne ja romaan on lohakalt viimistletud.
*Peategelane on huvitavalt välja kujutatud.
*Romaani üksikud episoodid ole küllalt kindlas ühenduses üksteisega


Albert Kivikas jääb mulle meelde kui...
sügavalt detaile kirjeldav inimene!

Kui mina oleksin režissöör, siis valiksin alusteoseks "Jaanipäeva" ning sealt stseeni, kus perenaine on surivoodil ja mõtleb oma elu üle järele. Ma tooksin selles stseenis välja tema erilise traagika ja prooviksin panna vaatajat võimalikult perenaise olukorda nii, et vaatajal oleks perenaisest lausa kahju. Ma kujutaks perenaist üksi, voodis lebamas ja valudes piinlemas ning tooksin ekraanile iga mälestuse kohta klipi mõnest olukorrast - see, kuidas ta juba noorest naisest saati on olnud talus tööori, kuidas tema hoole ja armastusega tehtud tööd ei hinnatud ning kuidas tema äi ja ämm teda pidevalt mõnitasid. Eelkõige oleks eesmärk luua pilt perenaisest kui südames head kuid kannatavat naist, keda mõistavad vähesed.