Barbarus on arvamusel, et ajalehed olid täis igasugu muud rämpsu ja ebaolulist prahti, aga mitte väärtuslikku kirjandust. Tema sõnul on ajalehed sisutud. Kuid mitte ainult ajakirjandus, vaid ka kirjandusettevõtted on n-ö vaimse tühjusega eesmärgitud asutused. Kirjanduslikud huvid pole mitte rahva kultuuri edendamise eesmärgiga, vaid pigem on huvi raha vastu.
Luulest arvab Barbarus, et eesmärk pole mitte tulevastele põlvedele kirjutada luuletusi ning nõnda kuulsaks saada, vaid vaja on luulet edasi viia, arendada, uuendada. Oleks igav lugeda ühte ja sama kordavat luulet, mida on juba aastaid kirjutatud - seega peaks luulet laiendama välja isiku ja rahvuse ruumist. On vale arusaam, et luule peaks olema meelelahutuslik. See, kes kirjutab luulet, on ühtlasi ehitaja, kes loob tulevikku.
No comments:
Post a Comment